Naine ja epilepsia

 

 Menstruaaltsükkel ja epilepsia

Mõnikord on naistel epileptilised hood seotud menstruaaltsükliga. Seda seletatakse hormooni- ja veesisalduse kõikumistega organismis. Sel juhul tuleks nõu pidada arstiga, sest abi võib saada lisaravimite kasutamisest.

 

Rasestumisvastased vahendid

Epilepsiaga naine võib kasutada kõiki olemasolevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Konkreetse vahendi valik sõltub täiesti igaühe eelistustest ja günekoloogilistest näidustustest.

Rasestumisvastaste tablettide puhul tuleb aga tähele panna, et teatud antiepileptilised ravimid vähendavad nende efektiivsust. Karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal ja primidoon kiirendavad rasestumisvastaste tablettide olulise toimeaine östrogeeni lõhustamist maksas. Nii peaks mainitud antiepileptikumide tarvitamisel kasutama tablette, mille östrogeenisisaldus on tavaannusest suurem. Sel juhul pole östrogeeni kõrvaltoimete risk suur, sest see aine lõhustatakse organismis kiiremini.

Pole mingeid tõendeid, et rasestumisvastased tabletid mõjutaksid mingil moel epilepsia kulgu.

 

Viljastumine

Ei epilepsia ega epilepsiavastane ravi vähenda naise viljakust. Kui viljastumatus muutub probleemiks ja kaalutletakse viljastumisravi, siis antiepileptiline ravi pole sellele vastunäidustuseks.

 

Rasedus

Perekonda planeerides tuleb juba enne rasestumist vestelda oma arstiga võimalike ohtude, rasedusaegse toitumise ja antiepileptilise ravi teemal. On võimalik, et ravi vajab raseduseelset kohendamist (soovitavalt umbes kuus kuud enne rasestumist).

Antiepileptiline ravi kannab endas teatud ohtu arenevale lootele. Nimelt soodustab see mõningate loote arengurikete teket. Oluline on aga lisada, et nende rikete tekkimise risk on vaid veidi suurem kui keskmiselt elanikkonnas ja enamus epilepsiaravimeid võtvaid naisi sünnitab täiesti terve lapse.

Arengurikete tekkimise oht on suurem, kui kasutatakse antiepileptilisi ravimeid kombineeritult ja väga suurtes annustes. Seetõttu tulebki (soovitavalt enne rasedust) konsulteerida arstiga raviskeemi kohendamise küsimuses. Samas on leitud, et arengurikete ohtu suurendab ka rasedusaegne vitamiinivaegus. Raseduse esimestel nädalatel ja kuudel on eriti oluline foolhappe piisav kogus organismis (seda leidub rikkalikult lehtköögiviljades ja maksas). Lisaks sellele peaks epilepsiaga ema pöörama erilist tähelepanu ka teiste loote arengurikete soodustajate (nagu suitsetamine ja alkoholi tarvitamine) vältimisele. Loodet on võimalik jälgida juba raseduse ajal. Suuremate rikete üsasiseseks diagnoosimiseks on günekoloogidel spetsiaalsed testid ja uuringud.

Igal juhul on tähtis raseduse ajal antiepileptilist ravi jätkata, sest hoogudest tulenev risk on lootele oluliselt suurem kui ravimitest tulenev risk. Seega, teine oluline ülesanne raseduse ajal on hoogude kontrollimine.

Enamikel naistel rasedus hoogude sagedust oluliselt ei muuda. Kui hood sagenevad, siis enamasti on selle põhjusteks ravimi mittevõtmine (näiteks iivelduse või väärarusaamade tõttu), uneaja vähesus või on muutused raseda organismis vähendanud ravimisisaldust veres.

Kui on võimalik, siis tuleks kontrollida ravimi kontsentratsiooni veres vähemalt iga kolme kuu järel ja vajadusel suurendada ravimi annust.

 

Sünnitus

Sünnitusaegsete verejooksude ennetamiseks määratakse raseduse viimasel kuul lisaravimina K-vitamiini tablette. Üllatuste ja tüsistuste vältimiseks on soovitatav sünnitada haiglas.

Pole mingit alust arvata, et just sünnitamise ajal tekib epileptiline hoog. Kindlasti on vaja teavitada abistajaid epilepsiast. Oluline on jälgida, et ka sünnitamise ajal saaks antiepileptilised ravimid õigel ajal võetud.

 

Lapse eest hoolitsemine

Emasid julgustatakse lapsi rinnapiimaga toitma ja epilepsiaga emad pole selles suhtes erandid. Antiepileptilise ravimi hulk rinnapiimas on niivõrd väike, et mingeid probleeme lapsele sellest ei teki. Ainus probleem, mis võib rinnaga toitmisel tekkida, on öised unekatkestused ja väljamagamatus ning sellega kaasnev hoogude oht. Sel juhul võiks keegi teine last öösel pudelist toita ja/või lasta emal teha päeval uinaku.

Kui hood pole hästi kontrolli all, siis peaks ootamatute hoogude korral lapse eest hoolitsema keegi teine. Lapsega tegeldes või teda toites on kindlam olla põrandal ja ümbritseda end patjade ning tekkidega, istudes toetuda vastu seina või voodit. Lapse vannitamisel on ettenägelik kasutada võimalikult madalat vett või üldse mitte pesta vannis sees. Kõige parem on, kui keegi aitab last vannitada.

Lapsele võib teha (ja peabki tegema!) kõiki kaitsepookimisi. Lapse ema epilepsia pole kindlasti mingiks vastunäidustuseks.