Epilepsia ja selle ravi

 

 

Miks on vaja epilepsiat ravida?

Epileptilised hood on haigele traumaohtlikud. Väga pikad ja sagedased hood kahjustavad aju. Hoojärgsed vaevused segavad igapäevast tegevust ja vähendavad töövõimet. Epilepsia lapseeas võib pärssida lapse arengut, õppimisvõimet, käitumist.

Mõningatel tööaladel ei lubata epilepsiahaigel töötada. Lisaks katkeb epilepsiadiagnoosiga haigel õigus juhtida sõidukeid (õigus võidakse taastada, kui viimasest hoost on möödunud üks aasta (B kategooria)).

Epilepsiaravimite regulaarne tarvitamine soodustab hoogude lakkamist.

 

Kuidas on võimalik epilepsiat ravida?

Kuna epileptiline kolle võib paikneda eri kohtades ajus, siis avalduvad ka hood mitmeti. Seega sobib ühele haigele paremini üks, teisele teine ravim. Ravi on võimalik lõpetada, kui hood pole enam kordunud ja EEG on epileptiliste avaldusteta.

Mõningatel harvadel juhtudel on võimalik epilepsiat ravida ka kirurgiliselt. Seda tehakse vaid siis, kui ravimid pole aidanud ning epileptiline kolle asub aju piirkonnas, kust seda on võimalik eemaldada.

 

Millised on epilepsiaravimite tarvitamise põhimõtted?

Epilepsia ravimisel on kõige olulisem epilepsiavastaste ravimite korrapärane ja pidev tarvitamine. Väga tähtis on meelde jätta, et epilepsia ravi toimub pikka aega — ravimeid ei võeta kuurina nagu antibiootikume, vaid pikaaegselt, aastaid, iga päev ning ühel ja samal ajal.

Oluline on teada, et suu kaudu sisse võetud ravim jõuab seedesüsteemist verre, millega kandub vajalikku mõjupiirkonda (epilepsia puhul peaajju). Selleks, et ravim mõjuks, peab ravimit veres olema pidevalt kindel hulk. Ravimi kogus veres ei tohi ööpäeva jooksul langeda liiga madalale, sest siis ravim lihtsalt ei toimi. Seega tuleb ravimeid võtta regulaarselt ja samadel kellaaegadel. Et ravimi võtmine ei ununeks, tuleks see seostada mingi igapäevase tegevusega, nt söömisega, hammaste pesemisega vms. Soovitame tablettide üle arvet pidada, nt nädalaks topsidesse välja jagada, et võetud ravimite üle oleks ülevaade ka hiljem. Epilepsiavastased ravimid ei tekita sõltuvust, välja arvatud bensodiasepiinid.

Kui mingil põhjusel kohe pärast ravimi(te) võtmist see välja oksendatakse, tuleb ravim uuesti võtta. See pole jõudnud ju veel verre imenduda!

 

Kuidas arst ravi juhib?

Epileptiline hoog võib olla ka mõne teise haiguse väljendus, seetõttu tuleb kõigepealt välja selgitada, kas pole tegemist mingi muu haigusega. Kui ollakse kindlad, et inimesel pole mingit koheselt diagnoositavat haigust, siis tavaliselt ühe hoo järel ravimeid ei määrata. Küll aga soovitatakse jälgida elustiili — hoida rangemalt une-ärkveloleku rütmi, mitte tarvitada alkoholi jms (magamatus ja alkoholitarvitamine soodustavad hoogude teket).

Kahjuks järgneb umbes pooltel inimestel esimesele hoole ka teine. See viitab kindlalt ravi vajalikkusele.

Epilepsiavastaseid ravimeid on mitmeid ja neist sobivaima leidmine on arsti ülesanne koostöös patsiendiga. Ravimi valik sõltub hoo  tüübist. Epilepsiavastaste ravimite annuseid suurendatakse ja vähendatakse järk-järgult. Ravi eesmärk on hoogude hoidmine kontrolli all. Sageli saadakse hood kontrolli alla ühte ravimit tarvitades (ca 50% juhtudest). Harvem peab kasutama mitut ravimit üheaegselt. Ravi alguses ei pruugi ravimi annus (st hulk veres) olla piisav. Annust tõstetakse kuni hoogude lakkamiseni või talumatute kõrvaltoimete tekkimiseni. Seega tuleb jälgida nii hoogusid kui kõrvaltoimeid. Haigel tuleb selleks hoolikalt pidada hoogude päevikut.

Kui ravi foonil hoog kordub, tuleb ühendust võtta (1–2 nädala jooksul) oma neuroloogiga ning raviskeem üle vaadata. Kui hoog kordub seetõttu, et ravimite võtmine oli ebaregulaarne, tuleb seda kindlasti arstile öelda!

Kui hoogusid enam pole, hakatakse ravimi ärajätmist kaaluma pärast 3 kuni 5 aasta möödumist viimasest hoost.

Ravi lõpetamise otsustab kindlasti arst!

 

Kuidas epilepsiaravimeid osta?

Peaaegu kõiki epilepsiavastaseid ravimeid saab osta 100% soodustusega, st apteegis peab maksma ainult kindlaksmääratud miinimumsumma. Vajaliku info leiab haigekassa koduleheküljelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/soodusravimid.

Soodusravimi ostmiseks peab arst välja kirjutama vastava soodustusega retsepti, millega saab ravimeid kaheks kuni kuueks kuuks. Kui ravimid on otsas (parem siiski enne seda), peab minema arsti juurde ja tuleb lasta välja kirjutada uus retsept. Apteekides on firmade toodetud ühe ja sama toimeainega ravimeid, nende hinnad võivad olla erinevad. Vaatamata samale toimeainele võib eri ravimite toime olla erinev.  Oluline on mitte vahetada ravi jooksul ravimit (nt soodsama hinna pärast), vaid võtta ühe ja sama firma ravimit. Ravimi vahetuse osas peab alati arstiga nõu pidama.

Iga ravimi kasutamisel võivad tekkida kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed sõltuvad konkreetsest ravimi toimeainest. Loetelus on välja toodud olulisemate, Eestis kasutusloa saanud ravimite toimeainete olulisemad kõrvalmõjud. Kõrvalmõjud võivad ajutiselt esineda ka ravimi annuse suurendamisel. Kui vaevused jäävad püsima ja oluliselt segavad elu, siis tuleb raviskeemi muutmiseks arstiga nõu pidada.

Kindlasti tutvuge ka ravimi infolehega!

 

Toome siinkohal oluilsemate toimeainete peamised kõrvaltoimed:

Atsetasoolamiid - punetus, isutus, iiveldus, oksendamine, suurenenud diurees, uimasus

Bensodiasepiinid - unisus, uimasus, nõrkus, suurenenud süljevool, käitumise ja kognitiivsed häired, rahutus, agressiivsus, koordinatsioonihäired

NB! Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (järjest suuremate dooside vajadus), sõltuvust (füüsiline, psühholoogiline või mõlemad) ning ärajäämanähte.

Klobasaam - toime sama kui bensodiasepiinidel, kuid väljendub oluliselt vähem

Klonasepaam - uimasus, unisus, suurenenud süljevool, hüperaktiivsus, kontsentreerumisraskused, koordinatsioonihäired, pikaajalise kasutamise järgselt ärajäämanähud

Eslikarbasepiin - pearinglus, unisus, peavalu, tasakaalu- ja liigutusehäired, tähelepanuhäired, kahelinägemine, värin, iiveldus, oksendamine

Etosuksimiid - isutus, maoärritus, iiveldus ja oksendamine, kõhuvalud, kõhulahtisus Harvem võib esineda kaalukaotust, fotofoobiat, eufooriat, luksumist, peavalu, aga ka käitumisehäireid, psühhootilisi häireid.

Felbamaat - unetus, isutus, iiveldus, pearinglus, peavalu, oksendamine, kaalulangus, erutuvuse tõus, hüperaktiivsus, käitumishäired

Gabapentiin - isu suurenemine, kaalutõus, pearinglus, peavalu, nõrkus, iiveldus, kahelinägemine, lastel on kirjeldatud käitumishäireid (agressiivsust)

Karbamasepiin - unisus, peavalu, kahelinägemine, udune nägemine, allergiline lööve, seedetrakti häired, tasakaalu- ja liigutusehäired, treemor, impotentsus.

Kesknärvisüsteemipoolsed kõrvaltoimed sõltuvad doosist ning esinevad ravi alguses.

Lakosamiid - pearinglus, peavalu, kahelinägemine, oksendamine

Lamotrigiin - nahalööve, peavalu, iiveldus, kahelinägemine, tasakaalu- ja liigutushäired, treemor, asteenia, ärevus, agressiivsus, erutuvuse tõus, unetus, unisus, oksendamine, kõhulahtisus

Levetiratsetaam - unisus, asteenia, pearinglus, peavalu, isutus, käitumishäired

Okskarbasepiin - peavalu, pearinglus, väsimus, iiveldus, unisus, tasakaalu- ja liigutushäired, kahelinägemine

Fenobarbitaal - unisus, uimasus, agressiivsus, depressioon, käitumis- ja tähelepanuhäired, kognitiivsed häired

Fenütoiin - tasakaalu- ja liigutushäired, uimasus, unisus, igemete hüperplaasia, karvakasvu suurenemine

Pregabaliin - kehakaalu tõus, unisus, pearinglus, eufooria, erutuvuse tõus, koordinatsiooni- ja mäluhäired, treemor, nägemishäired, seksuaalsuse langus, kõhukinnisus, oksendamine

Rufinamiid - peavalu, pearinglus, väsimus, unisus, tasakaalu- ja liigutushäired.

Stiripentool - isutus, kaalulangus, unetus, uimasus, tasakaalu- ja liigutushäired, oksendamine

Sultiaam - iiveldus, pearinglus, isulangus, lööve

Tiagabiin - nõrkus, peavalu, pearinglus, treemor, kognitiivsed häired, kontsentreerumisraskused, depressioon, sõnaleidmisraskused

Topirimaat -unisus, isutus, nõrkus

Valproehape - treemor

Vigabatriin - nägemisvälja defektid, uimasus, pearinglus, peavalu, tasakaalu- ja liigutushäired, käitumis- ja mäluhäired, kognitiivsed häired

Zonisamiid - uimasus, unisus, nõrkus, pearinglus, erutuse tõus, ärritatavus, isutus, kehakaalu langus, nägemishallutsinatsioonid, fotosensitiivsus, käte värin